AJAKIRI "PEREARST": Perearstide usalduslik suhe patsientidega võimaldab avastada varjatud perevägivalla märke ja aidata
Sellest, kuidas tulla toime peresisese vägivallaga ning kuidas üldse sellist probleemi avastada ja leida patsiendi jaoks tugiisikud, rääkis koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu.
AGNE ANNIST
Ajakirja "Perearst" peatoimetaja
Millised on võimalused peresisese vägivallaga kokkupuutuvate laste ja noorukite aitamiseks koolis?
Seaduse kohaselt peab igas koolis olema tagatud kooliõe ja nelja tugispetsialisti teenus. Koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog on need, kes peamiselt nõustavad ja aitavad nii lapsi kui ka nende vanemaid. Kahjuks on siiski nii, et seadus on üks ja reaalsus teine. Tänavuse õppeaasta alguse seisuga oli koolipsühholoog olemas vaid 53% koolidest. Kooliõdede vastutusvaldkonda kuulub vaimse tervise seire ja oskus märgata ohumärke, mis võivad olla näiteks erinevad somaatilised valud, neist sagedasemad on pea- ja kõhuvalud.
Hiljuti lisandus seadusesse abivajavast lapsest teavitamise kohustus ja jõustus uus kord. Sotsiaalkindlustusameti Lasteabi lehel on olemas vastav vorm (1). Abivajavast lapsest teatamise kohustus laieneb kõigile, kes seda märkavad (näiteks võib märkaja olla õpetaja, kooliõde, perearst aga samamoodi naaber või tuttav). Lisaks on alati võimalus helistada lasteabi telefonile 116111.
Millised on kohalike omavalitsuste (KOV) võimalused laste ja vanemate aitamiseks?
KOV-idel on vaimse tervise probleemidega tegelemiseks olemas täiesti eraldi rahastus ja eelarverida. Kui perearst märkab, et pere vajab lisaabi, on võimalus täita vastav teavitusvorm lasteabi lehel ning see info edastatakse KOV-ile. Kindel soovitus on, et kui võtta ühendust KOV-iga, siis tuleks telefonikõne asemel eelistada kirjalikku vormi, mis jääb alles ja kus probleem on konkreetselt sõnastatud. Probleemikirjeldusele vastavalt hindab KOV pere abivajadust. Võimalik on suunata lapsevanemad näiteks pereteraapiasse, kuid olemas on ka mitmed tuntud ja ennast tõestanud koolitused, nagu vanemlusprogramm "Imelised aastad". (2)
Perearst saab suunata lapsevanemaid helistama ka üleriigilisele koolipsühholoogide nõuandeliinile 1226, sealt on võimalik saada ka kasvatusalast nõustamist (3). Perearstid ise võivad samuti sellele telefonile helistada, et psühholoogiga mõne lapse osas nõu pidada.
Kuidas on kõrvalseisjal võimalik üldse peresisest vägivalda märgata ja sekkuda?
Koolis tulevad probleemid välja sageli laste enda juttudest või koolitöödest, kuhu laps kirjutab oma mõtteid. Samuti on koolis näha lapse käitumine, mis võib olla ohumärgiks, et midagi on lapse elus valesti.
Kui mõelda sellele, kuidas arst saab märgata, siis lapsed pöörduvad arsti juurde enamasti koos vanematega, aga oluline on, et lapsega saaks rääkida ka omavahel. See eeldab usalduslikku suhet, mis on just perearstidel oma patsientidega.
Vägivallal
on palju erinevaid vorme ja need seostuvad peres tugevalt häbitundega
– on levinud arvamus, et peresisestest probleemidest mujal ei
räägita. Kahjuks jäävad nii paljud mured aastateks kestma ja abi
saamata. Perevägivallal on palju erinevaid vorme –
paarisuhtevägivald, vanema vägivaldsus lapse
suhtes -, aga toon näite
valusast tabuteemast, kui laps on vägivaldne oma vanema suhtes.
Vanemad ei julge sellest spetsialistiga rääkida, sest ei taha lapse
peale kaevata. Samas ei anta endale aru, et laps vajab tegelikult
abi.
Vägivald ei ole alati füüsiline, see võib olla ka näiteks emotsionaalne või majanduslik. Vanematevahelised konfliktid ja tülitsemine traumeerivad ka last, kes on tahtmatult selles konfliktis pealtnägijana osaline ning kannatab. Perearst saab probleemi jälile, vesteldes lapsega laiemalt tema elust ja toimetulekust, aga ka küsides n-ö kontrollküsimusi erinevate valdkondade kohta, millega vastuvõtule pöördutakse. Need võivad olla näiteks psühhosomaatilised valud, meeleolu, ärevuse sümptomid häired, paanikahood, koolis toimetulek, suhted peres ja sõpradega. Abiks on koostöö koolipsühholoogidega. Perearst ei pruugi ühe visiidi jooksul näha käitumisprobleeme (mis on sageli märk sellest, et laps vajab tegelikult abi), kuid koolis tulevad need teatud ajaperioodi vältel selgelt esile. Kindel ohumärk on see, kui lapse käitumine äkki drastiliselt muutub. Selle taga on mingi põhjus, mis tuleb üles leida.
Kui ühiskonnas on palju ärevust, siis tekitab see ebakindlust kõigis inimestes ja suhetes – ka taustsüsteemiga meie ümber peab arvestama. Kui ärevuse tase ühiskonnas on kõrge, siis jõuavad pinged ka peredesse. Lapsed muretsevad omakorda oma vanemate pärast, tajuvad vaistlikult nendevahelisi pingeid ja lapse mure lääb välja sageli tema tervise- või käitumisprobleemides
Kuidas toimib erinevatest spetsialistidest koosnev tugivõrgustik praegu? Millised on ootused tervishoiukorraldajale?
Koolipsühholoogid tahavad saavad tegeleda varajase märkamise ja sekkumisega ning nii saame vähendada koormust meditsiinisüsteemile.
Koolipsühholoog on magistrikraadiga psühholoog, kes töötab haridussüsteemis väga laia spektriga - laste ja täiskasvanutega, ta nõustab ka lapsevanemaid ja koolitöötajaid. Koolipsühholoog puutub hariduslike ja õppimisprobleemide kõrval kokku ka kliiniliste probleemidega: depressioon ja ärevus, ATH ja autismispektrihäirega lapsed, läbipõlenud õpetajad jt murekohad.
Koolipsühholoogid teevad tihedat koostööd meditsiinisüsteemiga. Lastepsühhiaatritest on meil jätkuvalt suur puudus. Väga hea on see, et meie meditsiinisüsteemis on nüüd abiks vaimse tervise õed. Samuti saadab koolipsühholoog lapse sageli perearsti juurde vaimse tervise probleemide küsimuses. Perearst suunab edasistele uuringutele ja vajadusel määratakse ravi, kuid edaspidi käib õpilane ikkagi koolis ja saab olla regulaarselt koolipsühholoogi jälgimisel, vajadusel käia nõustamisel. Kanname koolipoolse olulise info õpilase individuaalse arengu kaardile ja see antakse vajadusel Rajaleidjasse või meditsiinisüsteemi kaasa.
Lapse psühholoogilist arengut toetab lisaks tugispetsialistidele kooli õppekava, milles sisaldub sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste õpetamine. Seda tehakse nii inimeseõpetuse tunnis kui ka läbivalt teistes ainetes. Samuti pakuvad koolid lapsevanemate erinevaid koolitusi.
Kasutatud kirjandus
Teata abivajavast lapsest. Sotsiaalkindlustusamet. Lasteabi.ee. https://www.lasteabi.ee/et/teata-abivajavast-lapsest
Vanemlusprogramm "Imelised aastad". Sotsiaalkindlustusamet. Tarkvanem.ee https://tarkvanem.ee/koolitused/imelised-aastad/
Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226: hädavajalik tugi laste ja noorte vaimse tervise hoidmisel, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, 28.01.2025, https://koolipsyhholoogid.ee/koolipsuhholoogide-nouandeliin-1226-hadavajalik-tugi-laste-ja-noorte-vaimse-tervise-hoidmisel/