VAATA: HOMMIK ANUGA külaliseks on psühholoog Karmen Maikalu
Pühapäevase "Hommik Anuga" külaline on koolipsühholoog Karmen Maikalu, kellega saatejuht Anu Välba vestles Netflixi hittsarja "Squid Game" mõjust noorukitele. Maikalu sõnul peegeldavad lapsed ühiskonnas toimuvat.
FOTO: Kairit Leibold
Netflixi hittsari "Squid Game" on mõne kuuga kogunud enam kui 140 miljonit vaatamist. Sari on mõeldud täiskasvanutele, ent aina rohkem on see populaarsust saavutanud laste ja noorte seas.
Sari kujutab endas küll lastemängude mängimist, kuid seda väga vägivaldsel moel - kõik mängus kaotajad surevad. "Squid Game'ist" pärit mängud on lapsed aga toonud enda igapäevaellu.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu räägib saates, et on ka ise populaarse sarja ära vaadanud. "Pidin vaatama, kuna nii palju sellest räägiti. Eks ma pean ennast kursis hoidma, millega tegu on."
Karmen Maikalu sõnul peaksid lapsevanemad olema tähelepanelikud ning tundma huvi, millega nende lapsed tegelevad. Sarja vaatamise keelamine ei ole psühholoogi arvates ainuke lahendus. "Ainult käsud ja keelud siin ei tööta," ütleb psühholoog.
Juhul, kui laps on sarja näinud või need mängud oma igapäevaellu toonud, tasub lapsevanemal kindlasti enda lapsega rahulikult rääkida. "Istuda rahulikult maha ja arutada lapsega," räägib Karmen Maikalu ja lisab, et vestlusega jõuab ka lapse mõttemaailmas sügavamale. Kindlasti tasub lapsevanemana uurida, mida laps sarjast arvas.
"Kõik lapsed, kes vägivaldset materjali näevad kuskilt televiisorist, nad ei hakka vägivaldselt käituma," räägib Maikalu ja lisab, et kõik sõltub sellest, kuidas vägivald lapse sees elama hakkab. Tihtipeale avaldub vägivald siis, kui laps tunneb, et ta ei ole hoitud.
"Lapsed peegeldavad seda, mis toimub täiskasvanute maailmas, mis toimub kogu ühiskonnas," tõdeb koolipsühholoog Karmen Maikalu ja lisab, et lapsed näevad pealt täiskasvanute omavahelisi suhteid. Need suhted aga ei pruugi olla alati ilusad.
Virtuaalsed väljakutsed ei pruugi olla ohtlikud
Väljakutsed ei ole ainult laste ja noorte probleem. Ka täiskasvanud lähevad üleskutsetega kaasa.
Internetis levib ohtralt üleskutseid, mis võivad olla ebasobilikud. Näiteks levivad sotsiaalmeedias videod sellest, kuidas õpilane peab enda õpetajat lööma ning seda samal ajal filmima.
Sellel sügisel jõudis ka Eesti koolidesse väljakutse, mis kutsus üles koolivara lõhkuma. "Eks need väljakutsemängud käivad ka selliste nii-öelda trendidena -tulevad ja lähevad," räägib Maikalu, kelle sõnul olid koolid mures populaarse väljakutsega.
Koolipsühholoog Karmen Maikalu sõnul ei pruugi aga kõik üleskutsed olla negatiivsed. "Kõik väljakutsed ei ole sotsiaalmeedias ohtlikud," räägib Maikalu ja lisab, et nendeks võivad olla näiteks toredad mängud või kasvõi tantsuvideod.
Üksildustunne
Kõige suurem probleem, millega inimesed psühholoogi juurde pöörduvad, on sageli üksildustunne. "Me ei räägi sellest, et inimene elab üksi. Inimene võib ennast oma perekonnas väga üksildaselt tunda."
Lapsevanemana tasuks psühholoogi arvates mõelda aeg-ajalt sellele, kui palju ta teab oma lapse elust ja tegemistest. "Kui palju ma tean sellest, mille eest ta hirmu tunneb? Kui palju ma tean seda, mida ta igatseb?"
Karmen Maikalu sõnul otsivad noored väljakutsetest põnevust. Kättesaadavaks sihtgrupiks peab Maikalu lapsi, kes tunnevad ennast üksildasena ning neil tekib arusaam, et see, kes talle väljakutse esitab, hoolib temast.
Inimeste elutempo on kiire ja Karmen Maikalu sõnul on kohati kurb, et inimesed ei leia aega lähedastega koosviibimiseks. Selleks, et leida aega enda lastega tegelemiseks, soovitab psühholoog lülitada kinni teleri ja mobiiltelefoni ning teha koos lapsega midagi huvitavat.
"Võta iga päev 10-15 minutit lapsega kahekesti mängimiseks," ütleb Maikalu ja lisab, et mängida tasub seda, mis on lapse soov. "Ära dikteeri talle ette." Kui laps teab, et igal õhtul saab ta vanemaga natukene mängida, mõjub see psühholoogi sõnul väga hästi lapse enesehinnangule ja minapildile.
"Esimene asi, mida lapsevanemad saaksid teha, ongi see, et lasta lapsel rääkida!" räägib Karmen Maikalu ja lisab, et lapse rääkima saamine võib nõuda omajagu aega. Kui laps näeb, et vanem päriselt kuulab teda ning ei anna hinnanguid või õpetussõnu, siis seda avatumalt ka lapsed enda vanematega räägivad.
"Hommik Anuga" oli ETV eetris pühapäeval, 5. detsembril 2021 kell 10, vaata saadet SIIT.