Karmen Maikalu: "Laps ei ole pesumasin, mille viid parandusse ja saad tervena tagasi."
2023. a Eesti mõjukate tabelis on ka Karmen Maikalu, kelle tegevuse kohta kirjutab ajakirjanik Elin Järvsaar järgmist:
Noorte vaimse tervise eestkõneleja, koolipsühholoog Karmen Maikalu liigutab iga päev väikesi nuppe, et mõjutada tulevast täiskasvanute põlvkonda emotsionaalselt paremini hakkama saama.
"See on elu ja surma küsimus," on Karmen Maikalu selgitanud oma – koolipsühholoogi – ameti tähtsust igas koolis. Kahjuks on oma psühholoog tööl ainult umbes pooltes Eesti koolides. See on Maikalu sõnul suur mure, sest kui mujale psühholoogi juurde pääsu määrab ja juhib lapsevanem, siis koolipsühholoogi juurde saab laps ise minna.
Karmen Maikalu on Põltsamaa ühisgümnaasiumi psühholoogina töötanud 23 aastat, Eesti koolipsühholoogide ühingu juht on ta 2017. aastast. Just viimastel aastatel on tema tööpõld märgatavalt laienenud.
Kooliõpilaste vaimne hakkamasaamine on hapras seisus. Eesti pered ja lapsed ühes nendega on pidanud taluma üht vaimse tervise kriisi teise järel – pikale koroonaajale järgnes kõikehõlmav sõjahirm. Teises ja kolmandas kooliastmes esineb aina rohkem depressiooni ja ärevushäiret, iga kolmas laps on end tahtlikult vigastanud. Mulluses kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus tunnistas 22% lastest, et neil on esinenud suitsiidimõtteid. 2009/10. õppeaastal oli sama näitaja 12%.
"Noorte ärevus, depressioon ja suitsiidikatsed on teemad, millega me koolipsühholoogidena kahjuks igapäevaselt kokku puutume," tõdes Maikalu riigikogu istungil, milles arutati noorte vaimse tervise toetamise võimalusi. "Me täiskasvanutena ütleme liiga kergelt, et see on lumehelbekeste põlvkond. Ei ole neil häda midagi. Aga teate, need lapsed ja noored, kes minu kabinetti tulevad, ei tule sinna niisama aega veetma. Neil on päriselt ka raskus südamel, nad on päriselt hädas!" sõnab psühholoog. Ta nimetab laste ja noorte muredest koolikiusu ja õppekava keerukust, samuti distantsõppe mõju. "Meil ei ole kunagi olnud nii palju lapsi, kes ei käi koolis, kes ei suuda kooli tulla, nagu praegu," toob Maikalu esile. Peale eelmainitu muretsevad lapsed tema sõnul kliimakatastroofi ja sõja pärast, nad tunnevad end üksildasena omaenda pereliikmete seas. Perel on aga noorteni jõuda keeruline. Ühelt poolt on vanemad endagi vaimse tervisega kimpus ja proovivad ellu jääda, teisalt ei kipu teismelised oma muresid vanematega jagama.
Maikalu kinnitab, et üksnes koolipsühholoogi abist on noorte vaimse tervise murede lahendamiseks vähe. Muutusi vajab kogu süsteem. "Laps ei ole pesumasin, mille viid parandusse ja saad tervena tagasi. Peame vaatama, mis toimub selle lapse ümber, peame vaatama, mis toimub selle lapse kodus ja koolisüsteemis. Ja me peame tegelema kogu süsteemiga."
Siin süsteemis ongi Maikalul suur roll. Ta on võtnud oma südameasjaks noorte vaimset tervist ja selle teadvustamist väsimatult toetada: pakub teraapiat nii koolis kui ka erapraksises, on välja õpetanud hulga uusi koolipsühholooge ning annab koolitusi lapsevanematele. Ta räägib vaimse tervise teemadel kaasa konverentsidel, taskuhäälingu- ja telesaadetes ning ajakirjaveergudel. "Väga oluline teema! Olen valmis sel teemal kaasa mõtlema ja rääkima," on Karmen Maikalu levinud vastus ajakirjanikele, kui palume temalt abi mõne noorte vaimset tervist puudutava teema lahti mõtestamiseks. Ta justkui tegutseks päevast päeva selle nimel, et süsteemi iga lüli liigutades kasvatada tulevikuks tervemat ühiskonda. "Inimeseks olemise oskust peame õpetama koolis samamoodi nagu matemaatikat," usub ta.
Kohe Ukraina sõja alguse päeval andis Maikalu nõu, kuidas lastega sõjast rääkida, kooliaasta algul aitas meedia vahendusel üle saada koolihirmust ja hulgaliste pommiähvarduste tuules kirjeldas, kuidas sellegi hirmuga toime tulla.
Kuigi kohati tundub, et suures süsteemis on ta malbe sõna kui hüüdja hääl kõrbes, siis toon tooni haaval ta hääl kostab. 2017. aastal oli oma koolipsühholoog tööl 36% koolides, nüüdseks on see osakaal suurenenud 53%-ni. See on ajavahemik, kui Maikalu on koolipsühholoogide ühingu tööd juhtinud. Möödunud aastal sai Karmen Maikalu president Alar Kariselt laste vaimse tervise toetamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Maikalu ise kinnitab, et näeb suurt muutust ka laste suhtumises. Kui ta 23 aasta eest tööle asus, ei julgenud lapsed talle kooli peal isegi tere öelda. Lapsed kartsid, et äkki keegi näeb, et nad tunnevad psühholoogi. Nüüd ütlevad noored tunnis kõva häälega, et lähevad tema vastuvõtule, viivad oma sõpru ja isegi vanemaid psühholoogi juurde. Vaimse tervise hoidmine muutub aina tavapärasemaks. "Meil kasvab peale põlvkond, kes oskab varem märgata, abi küsida ja on hulga teadlikumad vaimse tervise osas," sõnas ta Pere ja Kodu podcast'is uhkelt.
Suurendab otsustajate teadlikkust
Kristiina Treial, Kiusamisvaba Kooli juhatuse liige
Karmen Maikalu on olnud juba aastaid Eesti koolipsühholoogia kõneisik, seistes vankumatult nii õpilaste kui ka aina rohkem õpetajategi vaimse tervise ja koolipsühholoogia väärtustamise eest.
On imetlusväärne, kuidas teda jätkub kooli koolipsühholoogi tööd tegema, pereterapeudina peresid nõustama, meedias tasakaalukaid ja tarku arvamusi avaldama, vaimse tervise toetajate võrgustikes koostööd tegema ning tilkhaaval otsustajate teadlikkust suurendama. Selle kõige juures on ta väga soe ja ilus inimene.
Loe kogu artiklit SIIT.