Kuidas rääkida lasteaialastega sõjast?

03/12/2022

Lähtu lapsest

Lapsed teavad ja kuulevad sõjateemast palju rohkem, kui me arvame - nad kuulevad telerist mööda minnes uudiseid, teisest toast vanemate omavahelist juttu või telefonivestlust, nad tajuvad vanemate ja teiste oluliste täiskasvanute pingeid. Juba 4-5aastased mõistavad piisavalt palju, et nendega sel teemal rääkida. Kui me lastega sellest ei räägi, jäävad nad oma mõtete, tunnetega ja fantaasiatega üksi või räägivad nendest teemadest omavahel, ilma täiskasvanu toetava selgituseta.
Laste reaktsioonid hirmutavale infole võivad olla erinevad. Mõni tahab sellest palju rääkida, ent mõni tõmbub hoopis endasse. Seetõttu võiks täiskasvanu alustada suuremate lasteaialastega ise juttu, näiteks küsides: "Mida sa oled sõjast kuulnud? Mida sa sellest arvad?"
Ära hakka kohe midagi selgitama, vaid esmalt kuula, mida laps arvab ja mõtleb, mis tunded ja hirmud tal selle teemaga on, mis küsimused tal on tekkinud. Julgusta last küsima, ära ignoreeri raskeid küsimusi, anna küsimustele eakohased vastused. Kui sa mõnele küsimusele vastata ei oska, siis nii ütlegi. Oluline on hoida lapsega usalduslikku suhet, olla temaga kontaktis ja püüda mõista, mis tema sees toimub.
Väiksemate laste puhul jälgi nende mängu ja omavahelisi vestluseid. Kui seal on sõjateemasid, siis ära ignoreeri seda ega keela neid, pigem on vaja lastel lubada endast välja rääkida, joonistada ja mängida see, mis hingel. Täiskasvanu võiks laste mängu ja jutu jätkuks neil teemadel vestelda - küsida, mida nad mängivad ja joonistavad, lasta lastel rääkida ja küsimusi küsida.
Selgita lapsele eakohaselt seda, mis on sõda, mis toimub. Võid tuua paralleele lapse igapäevaelust - näiteks mõned lapsed norivad teistega tüli, mõni laps tahab teise asju endale. Oluline on öelda, et vägivaldne käitumine ja teistele haiget tegemine ei ole hea ning et sellele tuleb vastu seista.
Suure ärevuse ohumärgiks võib lapse puhul olla see, kui tema käitumises on toimunud mõni ootamatu muutus - näiteks on laps muutunud kinniseks või kurvameelseks, lapse käitumine on muutunud agressiivseks või väljakutsuvaks, lapsel on äkki tekkinud unehäired, voodimärgamine vmt.
Samuti on riskigrupis need lapsed, kes on väga kinnised, kelle elus on toimunud hiljuti suuri muutuseid (nt kolimine, vanemate lahkuminek, lähedase raske haigus või surm vmt) või kelle kodus ei ole piisavat toetust näiteks vanemate enda ärevuse tõttu. Lasteaiaõpetaja saab rääkida nende lastega individuaalselt ja uurida, kuidas neil läheb.
Samuti saab lasteaiaõpetaja nõustada vanemat, kuidas last praegusel äreval ajal toetada. Väga oluline on see, et õpetajad ja lapsevanemad jagaksid omavahel infot lapse toimetuleku ja reaktsioonide osas sõjateemadel.

Säilita igapäevarutiin, taga lapsele turvatunne ja pööra tähelepanu positiivsele

Laste ligipääsu sõjauudistele tuleb piirata. Lapsevanem peab kontrollima seda, millised meediakanalid on lapsele kättesaadavad - mitte ainult uudistesaadetes, vaid ka sotsiaalmeedias on palju infot sõja kohta, mis mõjub lastele hirmutavalt. Lapsed on väga tähelepanelikud, seega, kui lapsed on läheduses, peavad täiskasvanud hoolega jälgima, millest ja kuidas nad omavahel räägivad.
Tõenäoliselt võib sõjast juttu tulla iga päev. Ära ignoreeri seda, kui laps selle teema esile toob või see tema mängust välja paistab. On oluline, et lapsed saaksid oma mured välja rääkida, muidu ei suuda nad keskenduda muudele asjadele. Samas jälgi, et sõjateemat ei saaks liiga palju. Säilita nii palju kui võimalik lapse igapäevarutiin ja pööra tähelepanu toredatele tegevustele, liikuge lastega võimalikult palju. Rutiin annab turvalisust, positiivsed elamused ja füüsiline tegevus toovad äreval ajal pingelangust ja rõõmu. Kindlasti on praegusel keerulisel ajal vaja lapsevanematel võtta lastega rohkem aega ühiseks mänguks ja vestlusteks, teha nendega koos toredaid tegevusi ja anda sellega turvatunnet.
Lastele tuleb kinnitada, et Eestis on turvaline ja sõjaohtu ei ole. Neile võiks rääkida, et on palju riike ja tähtsaid riigitegelasi, kes on meie sõbrad, kes teevad iga päev kõik selleks, et see sõda kiiresti ära lõpetada ja on lubanud meid kaitsta. Rõhuta, et me oleme üheskoos ja aitame üksteist. On oluline anda lastele seda teadmist, et häid ja abivalmis inimesi on maailmas palju. Võid lastele jagada positiivseid lugusid sellest, kuidas seistakse sõja vastu, kuidas pakutakse abi ja toetust.
Kui lapsed on mures Ukraina inimeste pärast ja küsivad, kas keegi saab seal surma, võib nendele öelda, et jah, mõned inimesed tõesti surevad, ent enamus inimesi on sõja eest peidus varjendites või on tulnud peitu teistesse riikidesse. Laste abitust ja ärevust aitab vähendada ka see, kui nad saavad ise midagi sõjas olevate inimeste toetuseks teha või seda toetust näidata. Lapsevanemad saavad lastega koos osta abivajavatele inimestele vajalikke asju, lasteaias võib lastega joonistada rahust, teha sõbralikkuse ja abivalmiduse teemalisi üritusi jne. Lastega neid teemasid käsitledes ei peaks rõhutama niivõrd sõda ja vägivalda kui just seda, et meie ise saame muuta maailma paremaks, kui oleme üksteisega sõbralikud ja abivalmid.
Sõjast rääkimine võib viia emotsioonid kõrgeks. Jälgi, et teema lõpeks lootusrikka ja positiivse noodiga. Vajadusel võid enne muu tegevuse juurde asumist teha lapsega mõne lõõgastusharjutuse. Samuti võiks lastega arutleda selle üle, kuidas muremõtetega toime tulla - räägin vanemate või õpetajaga, teen hingamisharjutusi ja toredaid tegevusi, jooksen, joonistan vmt.

Iga inimene Eestis on oluline

Lastele on oluline selgitada, et Eestis on kõik lapsed ja täiskasvanud olulised sõltumata rahvusest, soost, emakeelest jne. Eestis elab kümneid eri rahvustes kaasmaalasi, kes kõnelevad peale Eesti riigikeele ka mitmeid erinevaid keeli. Keel ei näita seda, kuidas inimesed sõjasse suhtuvad.
Lastele võiks rääkida, et Ukraina sõda ei poolda sugugi kõik venelased. Ei ole õige öelda, et venelased tekitasid sõja, vaid et Vene riigipea tegi seda. Paljud vene rahvusest inimesed ei ole toimuvaga rahul. Eriti tähelepanelik tuleb selle teemaga olla siis, kui lapse naabruses või lasteaiarühmas on vene rahvusest lapsi, kindlasti tuleb seista selle eest, et ei tekiks rahvusepõhist kiusamist.

Laps vajab toimetulevat täiskasvanut

Praegune olukord tekitab ärevust ka täiskasvanutes, see aga suurendab lapse ärevust. On oluline endale seda teadvustada ja sellega teadlikult tegeleda. Täiskasvanu ei pea oma ärevust laste eest täielikult varjama, ent saab sisendada rahu ja lootust ning anda lastele eeskuju selles osas, kuidas ärevusega toime tulla. Lastele on oluline näha, et täiskasvanud saavad hakkama.
Ära jälgi päevad läbi uudiseid, võta teadlikult aega enda välja lülitamiseks. Uudistega kursis olemine on vajalik, aga me ei jaksa olla pidevas pingeseisundis. Hoia rutiini, tee tegevusi, mis mõjuvad lõõgastavalt, võta lapsed ja mine välja jalutama, liiguta end - füüsiline koormus ja värske õhk mõjuvad rahustavalt.
Kui tunned, et sul on raske nende teemadega toime tulla, vajad nõu või tuge, siis tasuta ja kiire võimalus spetsialistiga rääkida on Koolipsühholoogide nõuandeliin eesti keeles 1226 (tööpäeviti kl 16-20) ja vene keeles 1227 (teisipäeviti kl 16-20) või Lasteabi telefon 116111 (24/7).