MAALEHT: Psühholoog abieluvoodis külas

Uus aeg on nõustamisse toonud varem uskumatuna tundunud kombed.

REIN SIKK

Karmen Maikalu, kas koroona on psühholoogi jaoks õuduste aeg või unelmate päevad? Kas otsad kipuvad pingest kokku jooksma või valdab õnnetunne, sest saab kogu aeg nõustada, maailma parandada?

Psühholoogidel ei ole maailma paremaks muutmiseks distantsõpet ja koroonakriisi vaja. Tööd oli ennegi palju. Tavatööst erinev on, et paljud nõustamised toimuvad veebis videokõne vahendusel.

Mida olete kriisist õppinud? Eks psühholoog taha ikka päris silma vaadata, mitte ekraani?

Enne eelmist kevadet olin videoseanssidele ei öelnud: pole võimalik. Siis tuli koroona ning nii mulle kui ka paljudele kolleegidele ilmnes videonõustamise võimalikkus positiivse üllatusena. On olnud kohtumisi, kus terve pere on ühe ekraani ees. Ka selliseid, kus üks on välismaal ja teine Eestis. Mõnikord on peresisesed pinged nii suured, et ei mahuta ühe ekraani ette ära, igaüks istub oma arvutiga eraldi toas. Siis silume suhteid, et nad ka ühe ekraani taga suudaks olla.

Mis on videonõustamise voorused?

Inimesed ei pea üle ilma kokku tulema. Kui isa töötas Soomes ja tuli koju nädalavahetusel, siis oli minul vaja nõustamiseks laupäeval tööle minna. Praegu on vahemaad kadunud. Inimesed võivad olla ka teisel mandril tööl või puhkusel, saame nõu peetud. Varem tuli inimene teisest Eesti otsast vastuvõtule ja selleks läks terve päev, nüüd - milline aja kokkuhoid!

Auto on üks populaarsemaid kohti, kus klient soovib nõustamise ajal olla. Lapsed jäetakse tuppa, minnakse maja ette autosse istuma, et privaatselt rääkida. Teine populaarne koht on abieluvoodi - paar pikutab voodis ja vestleb terapeudiga. Aga miks ka mitte? Oleme avatud uutele võimalustele.

Artikkel ilmus SIIN.