MAALEHT: Suvevihkaja pihtimus

Soojal suvel on õige eestlane kõpsti rannas, väisab väsimatult suveüritusi ja müttab metsas marju korjata. Külmade ilmade saabudes vajuvad paljud letargiasse ja nutavad valjult suve taga. 

On aga ka neid, kes mõtlevad: lõpuks ometi saab elama hakata! See on mure, millest räägitakse - kui üldse, siis poolhääli - parimal juhul psühholoogi kabinetis.

"Öelda, et suvi on jälk ja varisen põrmu, kui see jõle aeg saabub, on mõeldamatu. Meie kliimas on tegu vaat et pühaduseteotusega ja kes see tahab ketser olla," nendib avalikus sektoris kontoritööd tegev Krista (31). Ta räägib, et hakkab just nüüd, sügise saabudes, vaikselt ellu ärkama ja rängast suvemasendusest üle saama. Kolm kuud õudust - laatadel-kontsertidel trügivad ahvivaimustuses inimesed, põrgukuumus, lõputu sund nautida ja rannaliival lesida - on lõpuks ometi läbi ega tule varem kui üheksa kuu pärast."

/.../

"Kui panna pusletükid kokku, siis ongi nii, et olen suvel tõsises depressioonis. Ma loen päevi ja isegi tunde sügiseni. Suur depressiooni süvendaja on see, et olen selles küsimuses üksi, keegi ei saa aru, mis mul viga on. Lõpuks ometi on Eestis suvi, aga sina oled meil siin mossis ja torssis, konutad kurvalt kodus? Ma tean, et see kõlab, nagu ma lausa otsiks vigu ning oleksin loomu poolest masendunud ja tige inimene, aga ei ole nii, koos sügistormide ja jahedusega on mu tavaline rõõmsameelsus ja tegusus taastunud. Nipsust!"

/.../

Spetsialisti pilk

On inimesi, kes suveperioodil n-ö ära kukuvad. Psühholoog-psühhoterapeut Karmen Maikalu rõhutab, et depressiooni diagnoosib perearst või psühhiaater. Ja kuigi praegu kasutusel olevas haiguste klassifikatsioonis sesoonset depressiooni eraldi ei ole, uurib arst hindamise käigus depressiooni kujunemislugu ja kaasuvaid sümptomeid. Sealt võib tulla täpsustus olemasolevale depressioonidiagnoosile ja ravimeetodid võivad neist sõltuda.

Millest suvedepressioon tekib?

N-ö talvedepressioon on seotud päikesevalguse puudumisega. Arvatakse, et suvine meeleolulangus on tingitud vastupidisest - liiga palju päikesevalgust võib mõjutada melatoniini tootmist ja inimese unerütmi. Samuti võib meeleolu mõjutada väga kõrge temperatuur või ka näiteks igapäevarutiini muutus puhkuseperioodiga seoses.

Mida suvedepressioon endast kujutab?

Kahjuks on selles osas tehtud veel vähe uuringuid, ent tõepoolest on selliseid inimesi (tõenäoliselt hulga vähem kui neid, kes talveperioodil end halvasti tunnevad), kes suve saabudes n-ö ära kukuvad: meeleolu langeb, motivatsioon tegutsemiseks samuti, energiat ja jõudu pole, tekib ärevus, unehäired. Külmemate ilmade ja pimedama aja saabudes nad aga justkui ärkavad ellu, saavad uut jõudu ja meeleolu paraneb. See kordub periooditi ehk igal aastal umbes samal ajal.

Mida nad tunnevad?

Sotsiaalsed suhted on keerulised - kõik justkui naudivad suve soojasid ilmasid, aga suvemasendusega inimene ei suuda seda teha. Tema enesetunne on tõeliselt halb, ta hoiab teistest eemale; tunneb, et keegi ei mõista teda ja ta võib jääda sotsiaalsesse isolatsiooni. Kergelt võib tekkida süü- ja väärtusetusetunne. Ta võib arvata, et rikub lähedaste suve ära, ta on imelik ega sobitu teiste hulka.

Mida teha?

Suvedepressiooniga inimesed vajavad esmalt mõistmist - et neid ei süüdistataks ega naeruvääristataks, vaid arvestataks nende omapäraga. Oluline on hoida unerütmi. Aidata võivad näiteks pimendavad kardinad. Mõnikord teeb enesetunnet paremaks, kui viibida rohkem pimedates ruumides, näiteks kinos. Kuumade ilmadega on abiks konditsioneer. Kui segavad sümptomid lähevad väga tugevaks, tasub rääkida perearsti või psühhiaatriga. Toetavaid peresuhteid aitab luua pereterapeut, psühholoog aitab leida sobivaid viise oma stressi juhtimiseks.

LOE ARTIKKEL LÕPUNI SIIN.