ÕHTULEHT: Avalik mudamaadlus

Miks kipuvad suunamudijad oma tülisid klaarima sotsiaalmeedias kõigi silme all ja milline võib olla selliste avalike konfliktide mõju laiemalt, nt lastele? 

Psühholoog ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu märgib antud artiklis, et pole kursis küll sotsiaalmeedia mõjuisikute omavaheliste sõnasõdadega, kuid võib öelda, et sellist "ärapanevat" ja vastanduvat suhtlemiskultuuri kohtab avalikus ruumis väga palju. Mitte ainult sotsiaalmeedias, vaid ka poliitikas ja avalik-õiguslikus meedias.

"Ühest küljest tundub see olevat kui teatud sorti mäng, mille eesmärk on võita võimalikult palju tähelepanu ja kõlapinda. Teisest küljest, mida rohkem sellist konfliktset, agressiivset ja ebaviisakat suhtlemist nähakse, seda normaalsemaks seda peetakse. Ehk siis me normaliseerime teatud suhtlemiskultuuri," on Maikalu murelik.Sellisel juhul ei tasu aga imestada, miks on koolikius sedavõrd laialdane nähtus, kuna lapsed ei mõtle ise asju välja, vaid on täiskasvanute maailma peegeldus. Eriti suur mõju on nendel täiskasvanutel, keda lapsed ja noored sotsiaalmeedias jälgivad, rõhutab Maikalu. Ta selgitab: "Kui täiskasvanute seas peetakse üksteisele halvasti ütlemist normaalseks, kui täiskasvanud ei suuda konstruktiivselt argumenteerida ja konflikte lahendada, vaid hakkavad eriarvamuste korral ebaviisakusi pilduma, siis ei ole midagi imestada, et ka lapsed seda teevad."

Loe tervet artilit SIIT.