PERE JA KODU: Kuidas lastega sõjast rääkida?

Tänasel vastuolulisi tundeid täis päeval peame mõtlema ka sellele, kuidas sõjateemal lastega rääkida. Sest rääkimata jätta ei saa.

MIKS MA PEAKSIN ÜLDSE SEDA TEEMAT LAPSEGA ARUTAMA?

• Lapsed teavad ja kuulevad palju rohkem, kui me arvame - mööda minnes, teisest toast jne. Kui me lapsega ei räägi, jääb ta oma mõtete, fantaasiate ja hirmudega üksi.

KUIDAS MA TEAN, KUI VALMIS MU LAPS NENDEKS VESTLUSTEKS ON?

• Juba 4-5aastastega tasub neil teemadel rääkida.
• Laps ei pruugi ise teemat üles võtta, seetõttu on väga oluline lapsega ise vestlust alustada, temaga mängida, teda kuulata ja püüda mõista, mis tema sees toimub, mida ta mõtleb, mida ta tunneb.
• Selgita lapsele eakohaselt praegust olukorda, lähtudes tema mõtetest ja tunnetest, vasta tema küsimustele.
• Ära vähenda sõja tõsidust, kuid laps ei pea teadma kõiki hirmsaid üksikasju.
• Teismelisega võiks uudiseid vaadata koos ja temaga sel teemal arutleda, julgustada teda küsima küsimusi, avaldama oma arvamust ja tundeid. NB! Esmalt ole hea kuulaja!

MIDA TEHA SIIS, KUI LAPS KARDAB SÕDA?

• Võta lapse muret tõsiselt, ole empaatiline ja võta temaga aega, et sellest rahulikult rääkida.
• Võid öelda, et sina ka muretsed, ent sealjuures ei tohi last oma hirmuga üle valada, lapsele tuleb anda turvalisuse ja lootuse tunnet.
• Lapsele võiks öelda, et maailmas on väga palju inimesi, kes tegelevad sellega, et see sõda kiirelt ära lõppeks. 
• Lapsele võiks kinnitada, et kuigi Ukrainas on praegu sõda, siis Eestis ei ole, pealegi on palju sõbralikke riike, kes meid toetavad ja on lubanud meid vajadusel kaitsta. 
• Võite vaadata koos kaardi pealt, kus asub Ukraina ja kus Eesti, rääkida sellest, kui pikk on see vahemaa. Anna lapsele tunnet, et tal on siin turvaline. 
• Ära ennusta lapsele, millal sõda siia võib jõuda või mida hirmsat võib edasi juhtuda. Laps ei pea muretsema homse pärast - selle olukorraga tegelevad täiskasvanud inimesed.

MIDA TEHA, KUI LAPSEVANEM ISE KARDAB?

• Praegune olukord tekitab ärevust ka täiskasvanutes. On oluline endale seda teadvustada ning sellega teadlikult tegeleda. 
• Igapäevaelu peab jätkuma. Ära istu päevad läbi teleka ees või uudiseid lugedes, võta teadlikult aega enda välja lülitamiseks.
• Me peame andma oma organismile ka muud stiimulit, et ärevust maandada. Me ei jaksa olla pidevas pingeseisundis. Võta lapsed ja mine välja jalutama, liiguta end - füüsiline koormus ja värske õhk mõjuvad rahustavalt. Tehke koos midagi toredat. 

MIDA TEHA, ET LAPSEL EI TEKIKS UKRAINA SÕJA PÄRAST VIHA KOGU VENE RAHVUSE VASTU?

• Jälgi, kuidas sa ise Ukrainas toimuvast räägid - mitte venelased tekitasid sõja, vaid Vene riigipea tegi seda. Selgita seda erinevust lapsele.
• Paljud vene rahvusest inimesed ei ole toimuvaga päri. Võite vaadata koos lapsega mõne vene rahvusest tuttava sotsiaalmeedia profiili või rääkida venelasest sõbraga.

KUST LEIDA PSÜHHOLOOGILIST ABI?

• Tasuta ja kiire võimalus spetsialisti käest nõu küsida on koolipsühholoogide üleriigiline nõuandeliin: eesti keeles 1226 (tööpäeviti kell 16-20) ja vene keeles 1227 (teisipäeviti kell 16-20).

Loe kõigest lähemalt SIIT.