PERE&KODU. Lasteaialapse trotslik käitumine. Kuidas taastada kodurahu?

Liisbeth meenutab, et Thor (6) oli enne kuueseks saamist viisakas poiss, kellega tuli probleeme harva ette. "Ühel päeval see aga muutus ja poiss hakkas igale meie palvele inetult vastama, oli trotsi täis ja vahel solvas ka teisi." 

/.../

Negatiivne käitumine on jäämäe tipp

"Selles vanuses lapsed on uudishimulikud, katsetavad piire, esitavad palju küsimusi, tahavad aktiivselt tegutseda ja osaleda. See kõik võib põhjustada trotsi ja vastuhakku, eriti olukordades, kui mõni lapse põhivajadus on täitmata. Näiteks kui laps on väsinud või millegi tõttu stressis," kirjeldab Karmen.

Lapse negatiivne käitumine on sellisel juhul jäämäe veepealne osa. Vanemad näevad lapse vastuhakku, inetuid sõnu või hoopiski endasse tõmbumist, ent selle käitumise juured ei pruugi kohe välja paista. Vanemate ülesanne on siis välja selgitada, mis on jäämäe veealuses osas.

Psühholoog soovitab endalt küsida:

• kas lapse füsioloogilised vajadused on täidetud?

• kas laps on väsinud?

• ega tal pole kõht tühi või ega tal ei valuta kuskilt?

• kas ta on saanud piisavalt liikuda?

• kas ta tunneb end turvaliselt?

• äkki ta muretseb millegi või kellegi pärast?

"Turvatunnet mõjutab ka pidev vanematepoolne kiirustamine, rutiinipuudus, ootamatused ja muutused elus, aga ka liialt stiimuliterohke keskkond," tõdeb psühholoog. "Lisaks on tähtis märgata, kas laps on saanud igapäevast tunnustust ning kas ta tunneb, et teda mõistetakse ja temaga arvestatakse."

Anna lapsele valikuid

Kuigi vanemana võib tunduda, et lahendust justkui polegi, piisab sageli lapse põhivajaduste täitmisest ja rohkemast tähelepanust, et negatiivne käitumine muutuks. "Näiteks on paljud "Imeliste aastate" koolitusel osalenud lapsevanemad öelnud, et pärast seda, kui nad hakkasid lapsega iga päev 15 minutit mängima nii, et laps juhib ühist mängu, hakkas juhtuma imesid," ütleb Karmen.

Et ei tekiks protesti, võiks iseseisvuse toetamiseks lapsele käsu või keelu asemel anda valikuid: kas sa teed seda kohe või viie minuti pärast; kas sa teed seda üksi või teeme koos; kas sa teed seda parema või vasaku käega. Hea on ka lapsega koos panna kirja perereeglid ja olulisemad rutiinid – näiteks mida ja mis järjekorras hommikul enne lasteaeda minekut teha. Kui laps on saanud ise osaleda reeglite paikapanekus, on ta meelsamini valmis neid järgima.

Ole järjekindel, samas mõistev

Kuigi lapse keerulise käitumise pinnal on vanemal raske teha koostööd ja last juhendada, on see äärmiselt vajalik, sest koolieelik alles õpib sobivaid käitumisviise. Ta vajab täiskasvanute juhendamist ja tuge, kuidas hallata oma tundeid ja käitumist.

"Lapse impulsiivse ja inetu käitumise puhul peaks vanem püüdma ise rahulikuks jääda. Kui laps lööb või midagi lõhub, tuleb sellele kohe piir panna ja tema tegevus katkestada. Lisaks peegelda lapse tundeid: "Ma näen, et sul läks tuju pahaks"; "Ma näen, et see ei meeldi sulle." Ja kui laps midagi vastab, proovi jällegi mõistvalt peegeldada. Sellega kogeb laps, et temast saadakse aru, ja sageli trots juba väheneb," soovitab Karmen.

Selle kõige kõrval ei tohiks laskuda lapsega vaidlusesse, vaid jääda järjekindlaks oma nõudmises. Kui eelnevalt on kokku lepitud tagajärjed, mis lapse sobimatu käitumisega kaasnevad, ei tohiks vanem muutuda tagajärgi ellu viies lapse jaoks aga külmaks ja kaugeks. Säilita soojus ja mõistvus, öeldes: "Kokkulepe oli selline. Mõistan, et see sulle ei meeldi, kuid pärast saame edasi mängida vmt."

Mida teha halva tujuga?

Kui laps on rahulikus olekus, võiks temaga arutada, mida teha siis, kui tuju pahaks läheb. "Võid lapsega koos teha hea tuju plakati, kuhu joonistate või kirjutate koos kõik tegevused, mis lapse enesetunnet parandavad. Oluline on lapsele selgitada, et paha tuju on normaalne, kõikidel on vahepeal paha tuju, aga me saame valida, mida me sellega peale hakkame," annab Karmen väärt nipi.

Sama tähtis, kui on halva tuju tunnistamine, on ka lapsele õpetamine, mida halva tujuga peale hakata. Õpeta lapsele, kuidas oma keha rahulikuna hoida või rahulikuks saada, kuidas löömise asemel sõnadega väljendada seda, mis ei meeldi. Samuti räägi, mismoodi tema käitumine mõjub teistele.

Seda ei tohiks teha nii, et loed lapsele moraali, vaid rääkida tuleks arutledes ja lapse arvamust küsides. "Mõnikord on lapsel sel teemal lihtsam arutleda, kui ei räägita temast endast, vaid kellestki teisest. Näiteks võib leida sarnaseid olukordi raamatutest, multikatest. Pärast näite lugemist või vaatamist saad lapsega arutada, mida võis tegelane tunda, kui teine talle niimoodi ütles," soovitab psühholoog.

Kokkuvõttes: jälgi lapse emotsionaalset seisundit, vaata, et ta põhivajadused oleksid täidetud, ning õpeta laps paremini oma tunnetega toime tulema, siis on lootust, et ka kodune elu muutub rahulikumaks. 

Loe tervet artiklit SIIT.