PERE&KODU. „Sageli jätavad lapsed ebamugavatest olukordadest rääkimata, sest neil on hirm ja häbi.“

Möödunud nädalal lõpetas üks kool töölepingu õpetajaga, kes politsei kinnitusel saatis õpilasele seksuaalse sisuga sõnumeid. Kuidas valmistada oma last ette, et ta oskaks taolistes olukordades õigesti käituda?
/.../
Juhtunu valguses on ühiskonnas tõstnud pead oluline küsimus: kuidas me peaksime vanematena oma lapsi sellisteks olukordadeks ette valmistama? Mida teha, et laps julgeks mulle rääkida, kui midagi sarnast on toimumas?
Räägi juba väiksele lapsele, milline on sobimatu kontakt
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu on veendunud, et vanemad peaksid sellistel teemadel rääkima juba lasteaiaealise lastega, hiljem koolilaste ja teismelistega. Seda peaks tegema avatult, eakohasel viisil ja regulaarselt, et laps oskaks ära tunda ohuolukordi ning teaks, kuidas siis käituda.
"Õpeta lapsele, mis on sobiv ja mis sobimatu käitumine. Lapsele tuleks juba varakult selgitada, millised on head suhted ja millised ei ole head suhted, millest võib ja sobib teiste inimestega rääkida ja millest mitte. Laps peaks olema teadlik n.ö ujumisriiete reeglist: kõik kehaosad, mis jäävad ujumisriiete alla on privaatsed, mitte keegi ei tohi neid vaadata, katsuda või nendest rääkida ilma lapse loata," kirjeldab Karmen.
Heaks abiks sellisel puhul on vanemale lastekaitse liidu poolt välja antud ning veebis vabalt loetav ja kuulatav raamat "Mina olen enda oma". Selles raamatus on õnneliku lõpuga lood juhtumitest, kus laps on sattunud ebamugavatesse või ahistavatesse olukordadesse. "Lapsevanemad võiksid lastele seda raamatut ette lugeda või koos kuulata ja siis koos neid olukordi arutada," soovitab psühholoog.
Usalduslik suhe lapse ja vanema vahel
Lapsele oleks hea selgitada muu hulgas, et lubamatu pole ainult füüsiline kontakt täiskasvanu ja lapse vahel, vaid seda on ka muu intiimse sisuga kontakt või lähenemiskatse vestluse, kirja või kõne teel," ütleb Karmen. Rõhutama peaks, et selline käitumine on igal juhul vale.
Koolipsühholoog lisab, et siinkohal on äärmiselt oluline, et lapsel oleks vanemaga usalduslik suhe. "Väga sageli jätavad lapsed ebamugavatest olukordadest rääkimata, sest neil on hirm, et vanem saab pahaseks. Samuti saadab lapsi sellistes olukordades sageli häbi- ja piinlikkustunne," tõdeb Karmen.
Lapsele peaks rõhutama, et tema pole süüdi, kui mõni täiskasvanu teda lubamatul või ebamugaval viisil kohtleb. Laps peaks teadma, et kui keegi saadab talle imelikke sõnumeid, peaks ta alati oma vanemale sellest rääkima – et vanem ei pahanda, vaid aitab tal olukorraga toime tulla.
/.../
"Ka lapsele tasub selgeks teha mõned abitelefonid, näiteks et alati saab nõu koolipsühholoogide nõuandeliinilt 1226 või lasteabitelefonilt 116 111. Loomulikult peaks lapsele õpetama internetiohutust ja turvalist käitumist digikeskkonnas," soovitab Karmen.
/.../
Loe kogu artiklit SIIT.