ERR: Pommispämmi valguses

Karmen Maikalu artikkel ilmus ERR-i portaalis:

Eelmisel nädalal tabas Eesti koole ja paljusid teisi asutusi kaks korda laiaulatuslik rämpspostituste laine, mille sisuks oli pommiähvardus. Ohtu laste turvalisusele ei olnud, ent hirmu ja paanikat külvas selline spämm piisavalt. Võib juhtuda, et sellist massilist rämpspostitust tuleb veel.

Praeguseks on laste seas läinud liikvele erinevad võltspildid ja -videod, justkui oleks mõnes Eesti koolis pomm plahvatanud. See ei vasta tõele, ent on tekitanud paljudes lastes hirmu. Kahjuks on ka mõned uudistekanalid pannud artiklitele mitmeti tõlgendatavaid pealkirju, mis võivad ilma uudise sisusse süvenemata tekitada asjatut hirmu ja ärevust. 

Head lapsevanemad!

Palun selgitage lastele eakohaselt seda, mis on rämpspostitus, mis on võltsinfo, mis toimub. Võite tuua paralleele igapäevaelust - näiteks küberkiusamisest. Oluline on öelda, et selline käitumine on vale ning teisi hirmutada ei tohi. Rääkige lastega sellest, kuidas teha vahet, kas tegemist on võlts- või pärisuudisega. Julgustage lapsi kontrollima infot riiklikest uudistekanalitest (www.err.ee) või usaldusväärsete täiskasvanute käest ning mitte jagama edasi võltssisu. Koolis räägivad ka õpetajad sel teemal, ent kindlasti on siin vajalik kodune arutelu lapsevanemaga.

Palun jälgige oma lapsi. Mõned lapsed võivad olla selle nädala sündmustest ja infost väga häiritud. Laste reaktsioonid hirmutavale infole võivad olla erinevad. Mõni tahab sellest palju rääkida, ent mõni tõmbub hoopis endasse. Seetõttu võiks täiskasvanu alustada suuremate lastega ise juttu, näiteks küsides: "Kas sa oled sel nädalavahetusel kuulnud veel mingit infot nendest pommiähvardustest? Mida sa sellest arvad, mis on toimunud?" Ärge hakake kohe midagi selgitama, vaid esmalt kuulake, mida laps arvab ja mõtleb, mis tunded tal selle teemaga on, mis küsimused tal on tekkinud. Julgustage last küsima, ärge ignoreerige raskeid küsimusi, andke küsimustele eakohased vastused. Kui te mõnele küsimusele vastata ei oska, siis nii öelgegi. Oluline on hoida lapsega usalduslikku suhet, olla temaga kontaktis ja püüda mõista, mis tema sees toimub.

Jälgige laste mängu ja omavahelisi vestluseid. Kui seal on pommiteemasid või ka pommiteemalisi nalju, siis ärge ignoreerige seda ega keelake neid, pigem on vaja lastel lubada endast välja rääkida, joonistada ja mängida see, mis hingel. Täiskasvanu võiks laste mängu ja jutu jätkuks neil teemadel vestelda - küsida, mida nad mängivad ja joonistavad, lasta lastel rääkida ja küsimusi küsida. Samas on oluline lastele selgitada, et näiteks pommiteemalised naljad võivad olla mõndadele inimestele hirmutavad ning nendega tuleb olla ettevaatlik.

Suure ärevuse ohumärgiks võib lapse puhul olla see, kui tema käitumises on toimunud mõni ootamatu muutus - näiteks on laps muutunud vaikseks või kurvameelseks, lapse käitumine on muutunud agressiivseks või väljakutsuvaks, lapsel on äkki tekkinud unehäired, ta keeldub kooli/lasteaeda minemast vmt. Samuti on riskigrupis need lapsed, kes on väga kinnised, kelle elus on toimunud hiljuti suuri muutuseid (nt kolimine, vanemate lahkuminek, lähedase raske haigus või surm jmt) või kelle kodus ei ole piisavat toetust näiteks vanemate enda ärevuse tõttu. Väga oluline on see, et õpetajad ja lapsevanemad jagaksid omavahel infot lapse toimetuleku ja reaktsioonide osas. Kui vaja, saab lapsega rääkida õpetaja või koolipsühholoog. Nõu saab küsida ka koolipsühholoogide nõuandeliinilt 1226.

Head õpetajad!

Lisaks eelnevale infole pöörake, palun, erilist tähelepanu Ukrainast pärit lastele ja nende vanematele, kellele meenutab käesolev olukord sõja algust nende endi kodumaal ning paljudel on taaselustunud varasemad traumakogemused. Sõjapõgenikud vajavad praegu igati kinnitust selle kohta, et neil on turvaline, tõenäoliselt on vaja seda korduvalt üle rääkida. Praeguses kontekstis võivad nad olla eriti tundlikud igasuguste muutuste, ootamatuste ja ka kõige muu suhtes. Arvestagem siis sellega. Vajadusel pöörduge abi saamiseks koolipsühholoogi poole. Lisaks eestikeelsele koolipsühholoogide nõuandeliinile 1226 saab igal teisipäeval helistada ka venekeelsele nõuandeliinile 1227.