POSTIMEES: Digimaailma ohud...

Postimees kirjutas veebis tegutsevate suunamudijate mõjust ning küsis digimaailma ohtude osas kommentaari Karmen Maikalult:

Kas laste infotarbimise piiramine või filtreerimine on enam võimalik?

Suuremate laste puhul, kes iseseisvalt internetis toimetavad, tõenäoliselt mitte, ent seda enam tuleb tähelepanu pöörata väiksemate laste infotarbimisele. Siin võiks kasutada vanemliku kontrolli äppe vmt. Samuti on ülioluline rääkida lastega digimaailma ohtudest, et laps õpiks ennast kaitsma, ohukohti märkama, eristama usaldusväärset infot valeinfost ja vajadusel abi küsima.

Lapsel võiks kujuneda harjumuseks vanemaga oma tegemiste ja maailmaasjade üle arutleda. Kõige aluseks, nii nooremate kui vanemate laste puhul, on lapse ja vanema vaheline usalduslik suhe, et laps tahaks ja julgeks vanemaga rääkida sellest, mida ta veebis näeb ja kuuleb. Vanem peab oskama kuulata ja olema olemas.

- Millised on esimesed ohumärgid, et laps n.ö kaob virtuaalmaailma?

Kui lapse kogu vaba aeg möödub ekraani taga. Kui lapsel pole enam arvuti taga istumise tõttu üldse füüsilist koormust. Kui veebis olemise tõttu jäävad muud vajalikud asjad tegemata ja kohustused täitmata. Kui lapsel ei ole aktiivseid suhteid väljaspool arvutimaailma või kui ta eelistab pidevalt muule suhtlemisele pigem veebis olemist. See, kui laps ärritub tugevalt, kui peab veebis olemise katkestama.

Muidugi on oluline vaadata seda, mida laps internetis teeb. On suur vahe, kas ta tegeleb nt aktiivselt millegi loomisega ja enesearenguga või on passiivne infotarbija, mängude mängija.

- Kelle eeskujul lapsed omavahelisi suhtlusi modelleerivad?

Laste jaoks on tähtsad sõbrad ja eakaaslased, nende arvamused ja hinnangud. Tänapäeval aina rohkem ka sotsiaalmeedia influencerid, kelle tegevust lapsed ja noored aktiivselt veebis jälgivad.Lapsevanemate mõju ei kao ära, ent seda ei saa vägisi peale suruda, vaid tuleb hoida lapsega usalduslikku kontakti, olla valmis arutlema selle üle, mida lapsele olulised mõjuisikud räägivad ja milliseid väärtuseid jagavad. Kui lapsel on veebis keegi, keda ta imetleb ja jälgib, ei tohi seda isikut otseselt hukka mõista, vaid pigem lapsega koos tema postitusi ja sõnavõtte vaadata ja selle üle ilma otseseid hinnanguid andmata arutleda.

- Kuhu saavad Eesti õpilased ja lapsevanemad anonüümselt, ilma häbenemata, mure puhul pöörduda?

Igas koolis peab olema koolipsühholoog, nii et kõige lihtsam on pöörduda sinna. Vajadusel on võimalik helistada koolipsühholoogide nõuandeliinile, mis on võibolla isegi kõige kiirem tasuta võimalus psühholoogiga nõu pidada (lühinumber 1226 vastab igal tööpäeval kl 16-20, helistada võivad nii õpilased, lapsevanemad kui ka õpetajad).  

Loe kogu artiklit SIIT.