POSTIMEES: lapsed tunnevad end üksildasena ja räägivad muredest tehisintellektile
«Peame lapsi kaitsma vägivalla, üksilduse ja liiga kõrgete ootuste eest,» sõnas psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu.
Koolipsühholoogina töötavale Maikalule rääkis kord üks laps, kes elas koos ema-isa ja õdede-vendadega, et on maailmas täiesti üksinda. «Küsisin tema käest, kellega sa räägid oma muredest. Ta vastas, et AIga.»
Psühholoog tähendas, et paljud lapsed tunnevad, et neid ei mõisteta ja sageli kogevad, et neil pole kellegagi oma mõtetest, muredest ega igatsustest rääkida.
«Vanemad kas ei saa aru, neil pole aega või näevad lapsed, et neil on raske ja nad ei taha vanematele lisamuresid juurde tekitada,» lausus Maikalu. Tihtipeale pelgavad lapsed vanemate reageeringut – seda, et nad hakkavad õiendama, ja nii leiavad noored, et nendega pole mõtet rääkidagi. Üsna paljud lapsed tunnevad, et vanemad on kogu aeg ära – kas tööl või siis hoopiski istuvad telefonis. «Nii jäävadki lapsed oma mõtete ja tunnetega üksinda,» sõnas ta.
Ootused lastele on kõrged
Maikalu sõnul võib ka liiga suur vabadus ja piiride puudumine jätta lapse väga üksildasse rolli – tal pole turvatunnet ega pidepunkti. «Lapsed peavad otsustama, aga neil pole kellegagi nõu pidada, pole kedagi, kes suunaks, ja ühel hetkel tekib neil tunne, et keegi ei hooligi sellest, mida ta teeb või mis elu elab,» lausus psühholoog.
Ta tõi välja selle, et lastele on liiga kõrged ootused vanematelt, koolilt, ühiskonnalt, sotsiaalmeedialt. Nii tunnistavad nad tundvat seda, et pole piisavalt head ja valmistavad pettumust.
Kas siis pingutama ei peakski? «Muidugi peab, aga kui eesmärk on ebarealistlikult kõrge, siis on see pingutus määratud läbikukkumisele või maksab laps selle eest liiga kõrget hinda,» tähendas Maikalu. Ta soovitas mõelda sellele, kas laps või noor peab olema alati võistlustel ja konkurssidel esimene. Kas peab olema koolis viieline? Kas peab olema piitspeenike? Kas kõikidest peavad saama juhid või ettevõtjad? Kas peab olema kõige tugevam, kõige rikkam, kõige ägedam?
«Näen palju lapsi ja noori, kes «piitsutavad» end nende eesmärkideni jõudmise nimel ja maksavad hinda depressiooni, ärevuse või läbipõlemisega,» ütles Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht.
Vägivallast rääkides rõhutas spetsialist, et lapsed kogevad nii pere- ja koolivägivalda kui ka sõjaohtu. «Ka vägivalla pealtnägemine on vägivalla kogemine,» tähendas ta, lisades, et lapsele annab turvalisuse vanem.
Statistika põhjal on kogu rahvastikus enesekohaste hinnangute alusel igal neljandal täiskasvanul depressioonihäire ja igal viiendal ärevushäire risk. 2022. aastal tehtud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu järgi on 15–24-aastastel noortel need näitajad kuni kaks korda kõrgemad.
«Hoiame ja kaitseme oma lapsi, loome neile armastava ja turvalise kasvukeskkonna nii kodus kui koolis, oleme nende jaoks olemas,» soovitas Maikalu.
Üleriigiline koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 vastab nii laste, lapsevanemate kui ka lastega tegelevate spetsialistide (õpetajad, treenerid, noorsootöötajad jt) kõnedele igal tööpäeval kella 16-20.
Loe artiklit SIIT.