POSTIMEES: Õnnetustest ja negatiivsetest tunnetest tulebki rääkida
Koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu juhib tähelepanu, et traagilistel juhtumitel, mis toimuvad lastega, on tegelikult ka laiem mõju – need puudutavad palju rohkem inimesi kui üks pere, klass või kool.
Lapse hukkumisega lõppenud bussiõnnetus Harjumaal on toonud taas luubi alla koolipsühholoogide vajalikkuse.
Koolipsühholoogide ühingu juhi sõnul peaks kõikidel koolidel olema kriisiplaan, kus kaardistatud erinevad kriisijuhtumid – näiteks äkkrünnakud, surmad, vigasaamised.
«Kriisiplaanis on kirjas, mida peab sellises olukorras tegema. Kui midagi juhtub, võtabki kool plaani ette ja hakkab sealt näpuga rida ajama ning selle järgi tegutsema,» selgitab Karmen Maikalu.
Koolipsühholoogid on olemas ainult pooltes koolides
Eesti koolides on psühholoog olemas 53 protsendil. Maikalu ei varjagi, et spetsialistide puudumine võib mõjutada ka kriisiolukordadega toimetulekut.
Šokk ja trauma on kogukonnale suur ja Maikalu rõhutab, et psühholoogiline abi peab olema kättesaadav.
«Kui psühholoog on koolis olemas, siis ta on reeglina kriisimeeskonna liige. Ta saab anda esmast abi ning vajadusel kaasata spetsialiste, näiteks piirkondlikust Rajaleidjast või Ohvriabist,» lausub ta.
Sellistes olukordades vesteldakse klassides, kaardistatakse need, kes kohe abi vajavad. Samuti saadetakse lapsevanematele koju kirjad, et nad jälgiksid oma lapsi ja mure korral abi otsiksid.
«Arvestada tuleb sellega, et laste traumareaktsioonid võivad tulla hiljem, mitte vahetult pärast rasket sündmust. Traagiliste sündmuste puhul vajavad abi ka täiskasvanud – õpetajad ja lapsevanemad,» ütleb ta.
Kriisijuhtumite puhul on oluline avatud hoiak.
«Olen näinud koole, kus õnnetused vaikitakse maha ja öeldakse, et meie ei hakka nendel teemadel rääkima ja asju suuremaks puhuma. See ei ole hea variant,» ütleb Maikalu.
Koolipsühholoog soovitab olla sellistel puhkudel pigem avatud kaartidega ja anda lastele sõnum, et kui on raske, siis räägime sellest, hoiame kokku ja otsime abi.
«Kõige ohtlikum variant on see, kui halbadest sündmustest või negatiivsetest tunnetest ei räägita,» lausub Maikalu.
Psühholoog saab aidata, toetada ja juhendada
Kuna avalikult kajastatud traagilised juhtumid puudutavad emotsionaalselt paljusid, siis pöördutakse abi saamiseks ka koolipsühholoogide nõuandeliini poole.
Maikalu räägib, et murelikud inimesed esitavad tõsiseid küsimusi. Kuidas aidata šokis last? Kuidas ise toime tulla? Kuidas tagada, et minu lapsega midagi ei juhtu või leida julgus saata laps kooli?
«Inimene saab rääkida välja oma mured ja hirmud ning psühholoog saab aidata neid maandada. Analüüsime, mis on ja ei ole ratsionaalsed hirmud ning mida saab inimene ise teha, et sellised olukorrad turvalisemaks muuta. Samuti saab psühholoogiga arutada, kuidas olla lapsele raskes olukorras toeks,» kirjeldab Maikalu antavat abi.
__________________________
Koolipsühholoogide nõuandeliin: 1226
Üleriigiline koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 vastab nii laste, lapsevanemate kui ka lastega tegelevate spetsialistide kõnedele igal tööpäeval kella 16–20.
__________________________
Loe artiklit SIIT.