President Alar Karis kohtus koolipsühholoogidega
24. jaanuaril õhtul toimus psühholoog Karmen Maikalu kabinetis üks eriline kohtumine - Eesti Vabariigi president Alar Karis ja proua Sirje Karis olid tulnud Põltsamaale, et lähemalt tutvuda koolipsühholoogide tööga. Eesti esipaari võtsid vastu Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi psühholoog Karmen Maikalu ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liikmed Tallinna Reaalkooli psühholoog Kati Tammik, Kiili Gümnaasiumi tugikeskuse sotsiaalharu juht ja psühholoog Kristi Feldman ning Tartu Ülikooli koolipsühholoogia valdkonna eestvedaja Ada Urm.
Karmen Maikalu ütles presidendi külaskäiku kommenteerides, et initsiatiiv koolipsühholoogidega kohtumiseks tuli presidendi kantseleilt. "Mul on hea meel, et president otsustas meiega kohtuda just koolipsühholoogi vahetus töökeskkonnas. President ja proua Karis nägid, millises kabinetis ja milliste vahenditega koolipsühholoog töötab, nad küsisid palju küsimusi ning meie koolipsühholoogidena rääkisime ausalt ja otse sellest, millises seisus on psühholoogi pilgu läbi Eesti laste vaimne tervis, Eesti kool ja õpetajad, millises seisus on Eesti pered. Muu hulgas arutlesime ka selle üle, millises seisus on kohalik ja riiklik poliitika. Nende teemade juures olime vahepeal kõik väga murelikud, aga kokkuvõttes tõdesime, et lootust on. Naerda ja nalja saime ka, nagu psühholoogi kabinetis ikka," rääkis Karmen Maikalu.
President Alar Karis kommenteeris oma sotsiaalmeedias koolipsühholoogidega kohtumist nõnda: "Lapsed on täiskasvanute maailma peegel. Koolipsühholoogide sõnul annavad ühiskondlik ärevus või pinged vanemate vahel tunda selles, kuidas õpilane koolis käitub ja hakkama saab. Seetõttu tegeleb koolipsühholoog õpilaste abistamise kõrval ka vanemate nõustamise ja õpetajate toetamisega. See töö on keeruline, sest ollakse pidevalt eesliinil ja lahendatakse kriise, kuid samas pakub see ka palju lootust. Kohtusime Sirjega Põltsamaal Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liikmetega, kelle sõnul on julgustav, et nii noored, lapsevanemad ja ka õpetajad oskavad üha paremini vaimse tervise muresid märgata ja abi küsida. Paraku on koolipsühholooge vaid veidi enam kui pooltes koolides. Paari aasta eest käivitatud koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 leevendab mõnevõrra olukorda, kuid siiski vajavad rohkemad koolipered, et professionaalne abi oleks kohapeal. Psühholoogide nappus toob paratamatult kaasa selle, et peamiselt tuleb tegeleda "tulekahjude" kustutamisega, samal ajal kui sooviks rohkem keskenduda ennetusele. Parim ennetus on koolipsühholoogide endi sõnul juba varakult sotsiaalsete oskuste õpetamine."
Kohtumisel osalenud koolipsühholoogid tõdesid, et presidendi külaskäik möödus väga soojas ja avatud õhkkonnas ning rõõmustasid, et Eestil on riigipea, kes saab aru vaimse tervise muredest, tunneb selle valdkonna vastu siirast huvi ning oskab ja tahab sel teemal kaasa rääkida.