VOOREMAA: Jõgevamaa koolides võideldakse nutisõltuvuse probleemiga
Jõgevamaa kooli- ja õppejuhtide sõnul on nutitelefonide kasutamine koolides nõudnud järjest enam sekkumist. Telefonide pidev kasutamine tunni ajal takistab teadmiste omandamist, vahetunni ajal võiksid aga õpilased värske õhu käes liikuda.
Eesti koolipsühholoogide ühingu juhi ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi psühholoogi Karmen Maikalu
sõnul väljendavad koolipsühholoogid õigustatult muret olukorra pärast, kus paljudes Eesti koolides puuduvad isiklike nutiseadmete kasutamise reeglid.
"Kõik oleneb sellest, mida lapsed seal nutitelefonis pidevalt aega veetes teevad – millist infot nad otsivad või tarbivad? Kui küsida, mida nad teevad nutitelefonis, siis reeglina on nad kas sotsiaalmeedias või lihtsalt vaatavad mingisuguseid videoid. Ehk siis, tegu on üsnagi passiivse skrollimisega ja see tõepoolest ei mõju laste füüsilisele ega vaimsele tervisele hästi," lausus Karmen Maikalu.
"Meil on väga suur probleem laste ülekaalulisus. Teisalt, väga suur probleem on ka see, et tänapäeva lastel on suured keskendumisraskused. Eesti keele õpetajad ütlevad, et lapsed ei suuda enam lugeda pikki tekste, kuna nende aju on harjunud sellega, et telefonis skrollides tuleb iga pöidlatõmbega kogu aeg uut infot peale. Laste keskendumisvõime on läinud palju kehvemaks," lisas ta.
Maikalu arvates on probleem ka see, et laste suhtlemisoskused on halvenenud. "Suhtlemisoskused on läinud kehvemaks. Lapsed suhtlevad aina vähem silmast silma, suheldes pigem veebi teel. Paljud lapsed ei oska ja ei suuda teisele inimesele silma vaadata. On ka väga palju lapsi, kel on raske kasvõi poes midagi küsida, sest telefonis suhtlemine on lihtsam," märkis Karmen Maikalu.
Tema sõnul on ekraani taga olemist liiga palju. "Sellepärast kirjutasime koolipsühholoogide poolt alla avalikule kirjale koos teiste spetsialistidega, millega juhime tähelepanu sellele, et nutiseadmete kasutamine koolides vajab reguleerimist. See ei tähenda seda, et ütleme, et lastel ei peaks olema digipädevusi või nad ei tohiks üldse arvutit kasutada. Kuigi lapsed on päev otsa telefonis, ei oska nad Exceli tabelit kasutada ega dokumenti salvestada näiteks PDF-formaati. Nad ei oska arvutis elementaarseid asju teha," tõi Maikalu välja. Ka küberkiusamine on teema, mis kaasneb nutiseadmete liigse kasutamisega.
"Need teemad on tõsised. Kui laps koolitunnis õpetaja juhendamisel kasutab telefoni õppeeesmärgil, siis pole see probleem. Kõige suurem probleem on see, et lapsed istuvad vahetunnis "telefonis" – nad ei lähe õue, nad ei suhtle, nad ei liigu. Ka pärast tunde," täheldas Karmen Maikalu.
Ühtaegu on olulised nii lapsevanemate harimine kui ka lastele digipädevuste õpetamine. Samas on oluline ka ajaline piirang. Noorte ekraanide taga veetmise aega ööpäevas tuleb vähendada. "Kui saame seda teha koolis viibimise ajal, siis asi seegi. Miks me tahame riiklikku sekkumist? Me näeme, et on palju koole, kus sellega tegeletakse ja nutiseadmete kasutamine on reguleeritud., Aga on palju koole, kus pole mitte midagi ette võetud. Nii et siin on näha, et riigipoolset abi on vaja," märkis Karmen Maikalu.
Loe tervet artiklit SIIT.